Pimedaks jäänud Chappy päästmislugu

Chappy sattus Tartu Varjupaika pärast seda, kui oli suhteliselt kiiresti kaotanud nägemise ja suunataju.

Ühel päeval eksis ta kodukohast 20 km kaugusele ega leidnud enam tagasiteed. Varjupaigas avastati koeral raske nägemispuue ning kardeti, et hoolimata hellast iseloomust saab olema raske talle uut kodu leida.

Kuid kaks nädalat hiljem ilmusid imekombel välja Chappy omanikud– kodus neil interneti kasutamise võimalus puudus, aga õnneks sattusid nad kiikama küla teadetetahvlile, kus oli leitud koera foto.

Raske majandusliku seisu tõttu ei saanud nad ise koerale arstiabi võimaldada, nii toimetas Chappy Tartusse silmaarsti vastuvõtule Eesti Loomakaitse Seltsi vabatahtlik Kadri Puusepp.

Koera enam kahjuks ravida ei saa, tema nägemine kadus ilmselt SARDS sündroomi tõttu, mis võib esineda just tema vanuses ja konditsioonis koertel. Et aga muidu on tema tervis suurepärane ning ta on pimedusega väga hästi kohanenud, kinkis ELS koerale kiibi, helkuriga kaelarihma, helkurvesti ning boonuseks veel 13 kg koeratoitu.

Kutsume siinkohal üles ka kõiki teisi koeraarmastajaid meiega oma lugusid jagama e-mailil meielugu@koeradkuubis.ee 🙂

Kajastame koeradkuubis lehel erinevaid armsaid/põnevaid/südantsoendavaid lugusid just meie oma Eesti kutsudest! Nende lugudega soovime inspireerida veelgi rohkem inimesi nendele armsatele tegelastele kodu pakkuma.

Kas päästsite oma sõbra halvimast ja näitasite maailmale, et kutsas on veel eluvaimu, kui teised seda enam ei uskunud? Või päästis äkki tema hoopis teid? Kas teie teed oma lemmikuga põimusid huvitaval või omapärasel moel? Kas käisite oma lemmikuga mõnel ägedal või ebatavalisel reisil? Või on teie kutsa lihtsalt ilus, lahe või omapärane kutt, kelle iseloomust, seiklustest või tegemistest pajatada võiks?

Need on vaid mõned näiteid sellest milliseid lugusid meile saata võib, aga kirjutada võib ABSOLUUTSELT kõigest! 

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga