Kuidas pisike Dexter esialgselt tõukoera jahtinud omaniku südame vallutas ja ta meelt muutma pani

Seekordses loos jutustame teile armsa Dexteri ja Taisi kohtumisloo.

Dexteri omaniku Daisi esialgne südamesoov oli hoopis endale sõbraks võtta tõukoer – pomeranian. Tal oli juba suur ettevalmistus selja taga, olles teinud märkmeid nende toitumise kohta ning suhelnud erinetvate kasvatajatega.

Kuna Taisi käis aga tol hetkel koolis, siis jäi tõukoera soetamine aga raha taha – keegi ei olnud nõus järelmaksuga kutsikat müüma ning selle tõttu lükkus unistus koguaeg edasi.

Lõpuks mõistis Taisi, et küll see õige koer siis tuleb kui tulema peab.

Ühel õhtul Facebooki sirvides potsadas Taisile ette portaali Soov.ee postitus, kus kirjutati, et pisikest kasvu toakoerad otsivad endale sooja ja armastavat perekonda. Vaadates kutsikatest pilte armus Taisi ühte karvakerasse silmapilkselt. Kiirel sammul suundus ta alla korrusele ning palus emal helsitada kuulutuses olevale numbrile. Helistatud ja broneeritud! Nii oligi juba homsele kokku lepitud kutsikatele järgi sõit.

“Kuna koera soov oli olnud pikalt, siis mõningad asjad olid kodus juba olemas.” jutustas Koeradkuubis portaalile Taisi.

“Vana-aasta päeva hommikul alustasime varakult Rakverest sõitu Tartu poole. Kui õieti mäletan, siis ühe aeg jõudsime kohale ning tuppa astudes jooksid 4 väga-väga pisikest kutsikat meile vastu.”

“Nad olid kolm korda pisemad kui ma ette kujutasin, sest vanemad olid täiesti chiuhuahuade moodi.”

“Olime seal toas päris pikalt, kutsade omanik küsis meilt küsimus, et olla kindel, et koerad satuksid ikka õigesse perre ning rääkisime ka muudel teemadel.”

“Kusjuures see karvakera valis ka mind ennast välja. Tuli kohaselt ja näksas sõrmest. Seega tema sai valitud ning hakkasime uuesti kodu poole sõitma.”

Tee peal sai otsustatud, et uue pereliikme nimeks saab Dexter, hellitavalt Dexu.

Dexter ei ole küll tõukoer, aga see Taisit enam ei heiduta. Ta on ilusti ära õppinud kõik, mis talle õpetatud on. Koos käidi ka ühel match showl, kus kohe sai kutsa enda andekuse tõttu 2. koha!

Dexter on uuele omanikule ka ise palju õpetanud. Eriti kannatlikust ja kohusetunnet.

Taisi sõnul on ta mõistnud, et tegelikult ei ole sel vahet kas tegemist on tõukoera või “krantsiga”, mõlemil on omad positiivsed küljed ning süda on neil kõigil suur.

Tulevikus on perel plaan ka Dexterile varjupaigast sõber võtta.

Kutsume siinkohal üles ka kõiki teisi koeraarmastajaid julgelt meiega oma lugusid jagama e-mailil meielugu@koeradkuubis.ee 🙂

Kajastame koeradkuubis lehel erinevaid armsaid/põnevaid/südantsoendavaid lugusid just meie oma Eesti kutsudest! Nende lugudega soovime inspireerida veelgi rohkem inimesi nendele armsatele tegelastele kodu pakkuma.

Kas päästsite oma sõbra halvimast ja näitasite maailmale, et kutsas on veel eluvaimu, kui teised seda enam ei uskunud? Või päästis äkki tema hoopis teid? Kas teie teed oma lemmikuga põimusid huvitaval või omapärasel moel? Kas käisite oma lemmikuga mõnel ägedal või ebatavalisel reisil? Või on teie kutsa lihtsalt ilus, lahe või omapärane kutt, kelle iseloomust, seiklustest või tegemistest pajatada võiks?

Need on vaid mõned näiteid sellest milliseid lugusid meile saata võib, aga kirjutada võib ABSOLUUTSELT kõigest! 

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga