Uues uuringus leiti, et teie koer või kass võivad teie tervisele paremini mõjuda, kui te arvatagi oskate. Eriti vananedes.
Teadlased on juba aastaid rääkinud lemmiklooma omamise eelistest. Uuringud on näidanud, et kaaslaseks võetud loom võib vähendada ärevust ja üksindust, parandada südame tervist ja võidelda allergiatega.
Eeluuringu kohaselt, mida esitletakse Ameerika Neuroloogiaakadeemia igaaastasel koosolekul aprillis, võib lemmikloom aidata ka vanematel täiskasvanutel vaimselt tervena püsida.
“Varasemad uuringud on näidanud, et inimese ja looma side võib avaldada kasu tervisele, näiteks vererõhu ja stressi alandamise näol,” sõnas uuringu autor Tiffany Braley pressiteates.
“Meie tulemused näitavad, et lemmikloomade omamine võib kaitsta ka kognitiivse languse eest.”
Kliiniku andmetel hõlmab “kognitiivne langus” probleeme mälu, keele, mõtlemise ja otsustusvõimega.
Pressiteates kirjutatakse, et uuringus osalenud teadlased uurisid 1369 vanema täiskasvanu, kelle keskmine vanus oli 65, aju tervist. Osalejates 53% omasid lemmiklooma ja 32% oli neist lemmiklooma pidanud viis või rohkem aastat.
Teadlased testisid osalejaid kuue aasta jooksul ja leidsid, et aju tervis halvenes kiiremini nende inimeste seas, kellel ei olnud lemmikloomi.
Inimestel, kes omasid lemmikloomi kauem kui viis aastat, oli vaimne langus kõige aeglasem ja nende keskmine aju tervise skoor oli 1,2 punkti kõrgem kui neil inimestel, kel lemmiklooma ei olnud.
Teadlastel olid mõned teooriad selle kohta, miks see nii olla võib.
“Kuna stress võib kognitiivset funktsiooni negatiivselt mõjutada, võivad lemmikloomad kui stressimaandajatena meie leidusid selgitada,” sõnas Braley pressiteates.
“Samuti võib koduloom aidata meil suurendada füüsilist aktiivsust, mis võib samuti olla kasulik kognitiivsele tervisele.”
Teadlased leidsid ka, et rass, haridustase ja sugu võivad mängida rolli selles, kuidas lemmikloomad võivad aju tervise säilimisele kaasa aidata.
Uuring hõlmas 88% valgenahalisi täiskasvanuid, 7% mustanahalisi täiskasvanuid ning 3% teist rassi täiskasvanuid.
Uuringu kohaselt said mustanahalised, mehed ja ülikooliharidusega osalejad pikaajalisest lemmiklooma omamisest rohkem kasu, kuid teadlaste sõnul on kindlasti vaja rohkem uuringuid veel teha, et teha kindlaks, kuidas rass, sugu ja muud tegurid mõjutavad seost aju tervise ja lemmikloomade vahel.
